Korteriühistu juhtide tasustamine on vaidlusteemaks olnud sama kaua, kui ühistud eksisteerivad. Ühest küljest on üldlevinud arvamus, et korteriühistud on vaesed ja ei saa võimaldada ühistu juhtidele konkurentsivõimelist palka. Teisalt tagab juhtide motiveerimine paremad töötulemused ning võimaldab kompetentsemate isikute kaasamise.
Korteriühistu juhtimine nõuab küllalt laia silmaringi ja mõõdukaid teadmisi paljudelt elualadelt (ehitus, jurisprudents, finantsid jne). Samuti peab ühistu juhil olema väga hea suhtlemisoskus, sest kortermaja elanikud erinevad omavahel nii elatus- kui haridustaseme poolest, kuid mis veel olulisem – nad on erineva temperamendiga. Lisaks on see töö küllalt stressirikas, sest ega majaelanikku eriti ei huvita, et korteriühistu juhil võib olla ka isiklik elu. Tema poole võidakse pöörduda oma murega ka pool üks öösel.
Kui jätta kõrvale emotsionaalsed otsused tasustamise poolt („iga töö vajab tasustamist”) ja vastu („oma maja heaks võib midagi ka tasuta teha”), siis tuleks tasustamise ja tasu suuruse üle otsustamisel lähtuda ühistu juhile pandud kohustuste ja vastutuse hulgast. Näiteks väikeses ühistus (kuni 12 liiget), kus naabritevahelised suhted on head ja suuremaid remonttöid ei ole vaja teha, on ka ühistu juhi kohustused minimaalsed – läbi viia mõned koosolekud aastas ja veel mõned väiksemad tööd. Sel juhul võib tasu mitte maksta eeldusel, et keegi üldse nõustub ühistu juhiks hakkama. Sügav austus neile inimestele, kes teevad tasuta tööd, mille eest paraku harva tänusõnu öeldakse.
Niisugune lahendus peaks olema siiski pigem erand kui reegel, eriti just suuremates ja probleemsemates ühistutes. Juhtimisele kuluv aja hulk on piisavalt suur ning paljud ei soovi kulutada seda tasuta. Lähtuda tuleb sellest, et tegemist on tööga. Kui juhtide tööd tasustatakse, saavad ühistu liikmed neilt üht-teist ka nõuda.
Kuidas ja kui palju juhtidele maksta sõltub paljuski ühistu töökorraldusest. Näiteks võidakse ülesanded jagada mitme inimese vahel – üks tegeleb remondiga, teine koosolekutega ja kolmas muude jooksvate küsimustega. Kuid tasu võib maksta ka ühele isikule kõigi tööde eest. Selle suuruse arvutamisel võib lähtuda eeldatavalt kulutatavast ajast ja tunnitasust 6 – 10 eurot neto.
Kirjeldatu puudutab tegeliku juhtimise eest makstud tasu. See tähendab, et ei ole tähtsust, kas tegemist on juhatuse liikmetega või mitte. Juhi võib palgata ka väljastpoolt juhatust/ühistut või võtta ühistut juhtima haldusfirma. Lihtsalt kohatäitjatele juhatuses ei ole küll mõtet tasu maksta. Need mõned koosolekud aastas võib ka ilma rahata teha.
