Küsimused ja vastused Archives - Ühistuabi

Üldkoosoleku kohustus on vähemalt üks kord aastas, kuna nõutud on majadusaasta aruande kinnitamine üldkoosoleku poolt.(MtüS §36 lg.3) Üldkoosoleku pädevuses on ka majanduskava kinnitamine (KoKüS §41), kuid seda võib teha ka majandusaasta aruande kinnitamisega üheskoos. Samas võib põhikirjas ette näha ka üldkoosolekute tihedamat korraldamist. Need kaks dokumenti (majandusaasta aruanne ja majanduskava) peavad andma piisavalt informatsiooni, kuidas

Sageli tekitab raskusi erinevus korteri veemõõturite näitude summa ja elamu veemõõturi näitude erinevus ja selle eest tasu arvestamine. Seda erinevust nimetatakse elamu üldveeks, mille maksumus jaotatakse korterite vahel. Ei ole olemas üldist korda, mille järgi seda tuleb teha. Asi lahendatakse ühistusisese kokkuleppega, mis sätestatakse kas põhikirjas või eraldi üldkoosoleku otsusega. Üldiselt ei soovitata kasutada ühikuna

KÜ põhitegevus ehk hoone haldamine/hooldamine ei ole litsenseeritud tegevus. Samuti ei ole KÜ’l kohustus omada kindlaid projekte, lube jne. oma tegevuse korraldamiseks. KÜ lähtub oma tegevuses põhikirjast ja üldkoosoleku otsustest. Igapäevast juhtimist korraldatakse juhatuse otsustega ja muude sisedokumentidega. Oma tegvuses peab KÜ lähtuma kõikidest Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest. Põhitegevust reguleerib siiski Korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Siiski

Võlg on võlg. Ei oma tähtsust, kas see on tekkinud osalisest mittemaksmisest või tervete arvete maksmata jätmisest. Korteriomanik on kohustatud tasuma täies ulatuses kõik korrektselt esitatud arved. Ühistu juhtidel on mõistlik kindlasti majanduskava koostamisel ja tariifide määramisel arvestada korteriomanike maksevõimet. Samuti võib anda raskustesse sattunud korteriomanikele nõu, kuidas olukorrast välja tulla või seda vähemalt leevendada,

Ühtki imerohtu ei ole. Võõraste inimeste prügitoomist saab takistada piirates krundi aiaga või ehitades prügimaja. Oma elanikega on asi keerulisem. Siiski on mõnes ühistus asjad korda saanud nö. “enesepuhastuse” teel. Kuna prügiveo maksab ühistu nii või teisiti kinni ja raha tuleb kõigi elanike taskust, tuleb prügi maksumus elanikele esitatavatel arvel kajastada tema tegelikus väärtuses. Kas

Maja ehk hoone pass ei ole seadusega nõutav. Samas on ta vajalik, kuna annab kompaktse ülevaate hoonest. Hoone pass võiks koosneda järgmistest peatükkidest: Kinnistu andmed – katastri tunnus; suurus (s.h. jagunemine halasala, teede jms.järgi); väikevormide (piirdeaed, prügimaja, mänguväljak jms.) olemasolu. Hoone üldandmed – asukoht; andmed tellija, projekteerija, ehitaja ja järelvalve kohta; hoone vastuvõtmise ja kasutamise

Eeldame, et küsitud on korteri eraldamist hoone üldisest küttesüsteemist ja minemisest individuaalküttele. Küttesüsteemi käsitletakse kaasomandis olevaks ja seega saavad, selle muutmist otsustada kaasomanikud. Seega sõltub kaasomanike otsusest, kas Teile antakse see õigus või mitte. Kaasomanike otsus (näiteks korteriühistu üldkoosoleku otsus) peab olema kirjalik. Tavapärane praktika on, et kui selline luba antakse, siis jääb küttesüsteemist eraldujale

Korteriühistu juhtide tasustamine on vaidlusteemaks olnud sama kaua, kui ühistud eksisteerivad. Ühest küljest on üldlevinud arvamus, et korteriühistud on vaesed ja ei saa võimaldada ühistu juhtidele konkurentsivõimelist palka. Teisalt tagab juhtide motiveerimine paremad töötulemused ning võimaldab kompetentsemate isikute kaasamise. Korteriühistu juhtimine nõuab küllalt laia silmaringi ja mõõdukaid teadmisi paljudelt elualadelt (ehitus, jurisprudents, finantsid jne). Samuti

Seaduse järgi ei pea olema ühtegi pädevustunnistust ei juhatuse esimehel ega ka tegevjuhil. Seega võib öelda, et seaduse järgi võib ühistut juhtida kes iganes. Kuna aga ühistu juhtimine nõuab teadmisi erinevatelt erialadelt (ehitus, juriidika, finantsarvestus jne.), on mõistlik end koolitada. Ühistu juhid saavad teadmisi koolitustel, mille lõpetamisel antakse ka vastav tunnistus. Koolitusi pakuvad Eesti Korteriühistute